Kuidas valida läätsi?


Milline kontaktläätsetüüp sobib kandjale, sõltub kandja silma parameetritest, refraktsiooniveast, silma seisukorras ja üldisest tervisest; ootustest kontaktläätse kasutamisele, hobidest ja elustiilist, tööiseloomust, vanusest, hügieeniharjumustest ning veel paljudest erinevatest faktoritest. Seetõttu on väga oluline, et kontaktläätsede valimine toimub koostöös professionaaliga, kelleks on koolitatud optometristid ja silmaarstid.

Peale seda, kui on kindlaks tehtud, et sa sobid kandma kontaktläätsesid, valitakse sulle sobivad kontaktläätsed. Kontaktläätsesid eristatakse korrektsiooni vajaduse, materjali, kandmisaja ja kasutamise tüübi alusel.

1. Korrektsiooni vajaduse alusel

Sfäärilised kontaktläätsed korrigeerivad lühinägevust (-kontaktläätsed) ja kaugnägevust (+kontaktläätsed). Sõltuvalt prilliretsepti tugevusest võivad kontaktläätsede tugevused olla kas prillitugevustega samasugused või pisut tugevamad/nõrgemad. Läätsetootja Alcon on välja töötanud rakenduse, mille abil saab kalkuleerida, milliseid kontaktläätsede tugevusi on vaja tellida, arvestades prillikorrektsiooni ja konkreetset läätsetüüpi, mida on soov tellida. Vaata rakendust SIIT.

Toorilised ehk astigmaatilised kontaktläätsed sobivad neile kandjatele, kelle korrektsioonis on silindriline komponent alates cyl +/-0.75 tugevusest ning kelle nägemine ainult sfääriliste kontaktläätsedega ei ole nii terav. Paljude tootjate valikus on toorilisi kontaktläätsesid nii ühepäevaste- kui kuuajaliste kontaktläätsedena. Multifokaalsed kontaktläätsed on mõeldud neile kandjatele, kes vajavad korrektsiooni nii kaugele kui ka lähedale vaadates.

2. Materjali alusel

Kõvad kontaktläätsed – nende eeliseks on väga hea nägemise kvaliteet, hea prognoos silma tervisele, läätse materjali kestvus ja vastupidavus. Puudustena võib välja tuua esialgse suurema ebamugavuse võrreldes pehmete kontaktläätsedega, pikema harjumisaja ning nende valimise individuaalsuse.

Seetõttu neid e-poodidest osta ei saa, vaid teatud optikakauplustest koostöös silmaarstiga. Kontaktläätsede harva kandmise korral on pehmed kontaktläätsed mugavamad, paljude spordialade harrastajatele ning välitingimustes või tolmustes tingimustes töötavatele inimestele on soovituslik samuti kanda pehmeid kontaktläätsesid.

Pehmed kontaktläätsed jagunevad materjalist tulenevalt hüdrogeel-
ja silikoonhüdrogeel kontaktläätsedeks.

Hüdrogeelkontaktläätsed – Hüdrogeelmaterjalid on oma ehituselt polümeerid, mis koosnevad üksteisega ühendatud monomeeride ahelatest. Esimese hüdrogeelmaterjali töötasid välja Wichterle ja Lim 1962 aastal ning tegemist on HEMA ehk 2-HydroxyEthylMethacrylate nimelise materjaliga.

Hüdrogeelmaterjalides transpordib hapniku silmani kontaktläätses sisalduv vesi. Mida rohkem on materjalis vett siduvaid monomeere ja mida suurem on vee protsentuaalne kogus hüdrogeelläätses, seda paremini juhib kontaktlääts hapnikku silmani. Hüdrogeelläätsed jagunevad oma veesisalduse järgi kolmeks: madala veesisaldusega (38-45%), keskmise veesisaldusega (45-60%) ja kõrge vee sisaldusega (60-79%) läätsedeks.

Kuid hapniku transmissioon sõltub ka läätse paksusest, mida õhem lääts, seda parem. Hüdrogeelkontaktläätsesid võib päeva jooksu kanda 8-10 tundi või kuni kogu ärkveloleku aja (sõltuvalt materjali omadustest ja tootjast). Ööseks tuleb nad silmast eemaldada.

Silikoonhüdrogeelläätsed – Nendes materjalides kasutatakse silikooni kombineerituna hüdrogeel-monomeeridega. Silikoonkomponent tagab väga hea hapniku läbilaskvuse, hüdrogeelkomponent tagab aga läätse elastsuse, märguvuse ja vedelike transpordi.

Silikoonhüdrogeelläätsed on jäigemad kui hüdrogeelmaterjalist kontaktläätsed, seetõttu võib kandja neid silmas pisut enam „tunda”. Silikoonhüdrogeelläätsede kandjatel esineb suhteliselt vähem silma kuivuse tunnet.

Kuna silikoonhüdrogeelläätsed lasevad paremini hapniku silmani, on ka nende kasutusaeg pikem. Sõltuvalt kontaktläätse tüübist võib neid kasutada järjest 1-2 nädalat või ka kuni kuu aega ilma, et neid peaks ööseks silmast ära võtma.

3. Kandmisajast sõltuvalt võib kontaktläätsesid jaotada:


ühepäevasteks

1-2 nädala läätsedeks

1-kuu läätsedeks

3-kuu kuni aastase kandmisajaga kontaktläätsed


Ühepäevaste läätsede puhul on tegemist kontaktläätsedega, mida peale avamist kasutatakse 12 tundi kuni kogu ärkveloleku aja jooksul ning peale seda visatakse läätsed ära. Nende eeliseks on nende puhastamise ja konteineris säilitamise vajaduse puudumine ning iga päev pannakse silma puhas, kahjustamata kontaktlääts.


Päevase kandmisajaga kontaktläätsedeks

Siia gruppi kuulub enamik ühepäevaseid, kuuajalisi, 3-kuulisi kuni aastaseid kontaktläätsesid. Pikendatud ja pideva kandmisajaga kontaktläätsed – Pikendatud kandmisajaga (EW-extended wear) kontaktläätsesid kasutatakse ööpäevaselt kuni nädal (6 päeva ja 7 ööd). Pideva kasutamisajaga (CW-continuous wear) kontaktläätsesid kasutatakse ilma läätse silmast ööseks välja võtmata järjest 1 kuu (29 päeva ja 30 ööd).